Me peaksime olema paremad patsiendid

Seitse kuud tagasi tulime turule tööhaldus- ja suhtlusplatvormiga perearstidele ja kuna oleme olnud pidevas kontaktis peaaegu kõigi oma klientidega siis oleme saanud väga detailse sissevaate Eesti esmatasandi meditsiinisüsteemi probleemidesse ja murekohtadesse, eelkõige ülekoormuse põhjustesse. Kuigi meil on hea meel näha, et oleme suutnud luua platvormi, mis aitab õdedel ja arstidel oma tööd paremini korraldada, vähendada koormust ja stressi taset, ei ole meil illusiooni, nagu tehnoloogia oleks ainus lahendus meditsiinisüsteemi ülekoormuse probleemile. Kuid mis siis on? Üks osa lahendusest on see, et me peame hakkama paremateks patsientideks ja oma tervise eest rohkem vastutust võtma.

Veidi konteksti

Viimase kahe aasta jooksul on patsientidelt perearstidele saadetavate pöördumiste hulk suurenenud 170%. Samal ajal on WHO hinnangul maailmas 2035. aastaks puudu umbes 13 miljonit arsti. Sellise ulatusega tervishoiu kriisi ei lahenda see, et koolitatakse rohkem arste ja kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad protsesse oluliselt parandada ja automatiseerituse abil saab osa administratiivsest tööst arstide ja õdede laualt vähemaks, on lahendus märgatavalt komplekssem.

Oma tervise eest vastutuse võtmine

Number üks surma põhjus maailmas on südameveresoonkonna haigused.
2019. aastal teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et südameveresoonkonna haiguste tõttu sureb maailmas lähiaastatel umbes 17,9 miljonit inimest, mis moodustab umbes 32% kõigist surmadest. Kui välja arvata geneetilised tegurid, on suur osa südameveresoonkonna haigustest otseselt ebatervislike eluviiside tagajärg: toitumisvalikud, rasvumine, istuv eluviis, suitsetamine ja stress.

Hinnanguliselt seisab maailma 8 miljardist elanikust kahel kolmandikul ees enneaegne surm elustiiliga seotud haiguste tõttu. Enamik käitumisviise ja valikuid, mis aitavad kaasa nende haiguste tekkimisele, nagu ebatervislik toitumine, kehalise aktiivsuse puudumine, suitsetamine ja rasvumine, on aga täielikult meie endi võimuses muuta.

Nendele faktidele päris ausalt otsa vaadates ei saa me süüdistada meditsiinisüsteemi ülekoormuses, kui me oleme ise enda heaolu täiesti hooletusse jätnud. Meie võime hoolitseda oma tervise eest ja teha vajalikke elustiili muudatusi peaks olema kõige alus, alles seejärel saame nõuda, et arstid meid raviteekonnal toetaksid.

Patsiendi vastutuse kontseptsioon

"Patsiendi vastutus" on printsiipide kogum, mis viitab patsiendi rollile ja kohustustele raviprotsessis. Patsiendi vastutuse peamised alustalad on:

1. Enda tervise eest hoolitsemine: patsientidel on kohustus hoolitseda oma tervise eest, mis hõlmab ettekirjutuste järgimist, ravimite võtmist juhiste järgi ja tervislike eluviiside poole püüdlemist.

2. Aktiivne osalemine ravis: patsientidel on oluline olla oma ravis aktiivne osaleja, esitades küsimusi ja püüdes mõista oma raviplaani ja terviseseseisundeid.
   

3. Austus: nii nagu patsiendid ootavad austusega kohtlemist, on neil ka kohustus kohelda tervishoiutöötajaid ja personali sama lugupidamisega.

Nagu eespool mainitud, suhtleme pidevalt oma klientidega, kelleks on peamiselt perearstikeskused. Oleme hästi kursis murede ja probleemidega, millega nad oma igapäevatöös kõige rohkem kokku puutuvad. Oleme tuvastanud kolm korduvat probleemi, mis põhjustavad :

• Patsiendid kohtlevad õdesid ja arste sageli nagu teenindavat personali. Patsiendid ootavad, et kõigile päringutele vastatakse kiiresti ja abi osutatakse nii kiiresti kui võimalik. Isegi kui nende tervisemure pole kiireloomuline.
  
• Eriti 18-30-aastaste patsientide seas on sageli raskusi tervishoiutöötajatega tõhusalt suhtlemisel. Nende sõnumite lühidus ja ebaselgus võib raviprotsessi oluliselt aeglustada. Näiteks e-kiri lakoonilise sõnumiga "mul on kõhuvalu", ei anna arstile infot, mida järgmiseks tegema peaks. Ehk õde või arst peab inimesele vastu kirjutama või helistama, et küsida lisaküsimusi.
  
• Lisaks peaks paljud küsimused, millele patsiendid abi otsivad, olema ideaalis lahendatud ilma perearsti külastuseta. Lihtsad mured, nagu paar päeva alla 38 palavikku, ei nõua tingimata arstiga kontakteerumist. Sellistel juhtudel võivad patsiendid kasu saada kergesti kättesaadavast teabest või juhistest, säästes nii aega kui ka tervishoiu ressursse.

Ükski ülaltoodud näidetest ei peegelda vastutuse võtmist enda raviprotsessis, kuid raskendab ja aeglustab oluliselt perearstikeskuste tööd ning võimekust kõiki soovijaid aidata.

Nõudkem paremaid ravivõimalusi, -tingimusi ja ravi kättesaadavuse parandamist, aga ärme unusta ära ka enda rolli oma tervise eest hoolitsemisel, et meil oleks võimalikult vähe vaja arsti poole pöörduda.