Eesti võiks olla maailma terveima rahva ja majandusega riik

Konsultatsioonifirma McKinsey analüüsi kohaselt saaks Eesti SKP juurde kümnendiku, kui väheneks enneaegne suremus ja inimesed püsiksid kauem tööturul. Hea tervis suurendab ka töövõimet ja tõstab tootlikkust – üks tervisesse investeeritud euro annab 2,4 eurot tagasi. 

Ravisüsteemi mõju rahvatervisele on üllatavalt väike. Determinantsofhealth.org toob välja, et meditsiin moodustab 11 protsenti rahvatervise lõpptulemusest, samas kui tervisekäitumise ja elustiili osa lausa 36 protsenti. Meie tulevik on helge siis, kui tervisekäitumine paraneb kogu rahvastiku tasandil, inimestest saavad aktiivsed oma tervise hoidjad. See ei juhtu kahjuks iseenesest, vaid selleks tuleb omada visiooni riiklikul tasemel, luua nii motivatsioon kui ka võimalused. 

Tänane tervishoiusüsteem vajab peagi hingamisaparaati
Eesti tervishoiusüsteemi krooniline alarahastus ei ole vist kellelegi uudis, sest realiseerumas on pikaajalised trendid – vananev rahvastik, vähenev arstkond, kus iga teine perearst ja vaimse tervise spetsialist on pensioniealine, elustiilihaiguste suurenev koormus ja maksutulude vähenemine. Ehk kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ka eriarstiabi järjekorrad on pikad ning teiste ravitasandite probleemid kuhjuvad omakorda õendusabis ja erakorralises meditsiinis. Arstile ei pääse ja ravi algab hiljem, kui võiks, mis omakorda põhjustab suuremat kahju tervisele, koormab veelgi rohkem personalipuuduses vaevlevat tervishoiusüsteemi ning suurendab tervishoiukulusid.

Süvenev personalipuudus valitseb ka vaimse tervise valdkonnas. Üle poolte psühhiaatritest on pensioniealised või jõuavad pensioniikka lähiajal. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis 100 000 inimese kohta ca 15 psühhiaatrit, mida on selgelt vähem kui põhjamaades. Võrdluseks, et psühhiaatrite arv 100 000 inimese kohta on Norras 26, Soomes 24, Rootsis 23, Leedus 23 ja Lätis 16.

Tervishoiukulud ühe elaniku kohta on peaaegu hokikepi laadse joonena tõusnud aastast 2003, mil see oli 327 eurot inimese kohta. Aastal 2022 on kulud ligi kaks tuhat eurot inimese kohta.

Praegust teenuste taset hoides kasvavad Tervisekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud. Arenguseire Keskus ütles oma 2020. aastal valminud analüüsis, et kui süsteemis põhimõttelisi muudatusi ei tehta, siis 2035. aastaks võib inimeste omaosalus kahekordistuda, ravijärjekorrad pikenevad veelgi ja haigekassa eelarve jõuab 900 miljoni euro suurusesse defitsiiti.

Vähene terviseteadlikkus ja vähene vastutus oma tervise eest viivad meid hauda

Me pöörame ka radikaalselt vähe tähelepanu tervishoiule laiemalt ehk terviseteadlikkuse tõstmisele ja ennetusele ja seda mitte ainult otseselt haigusega seotud tegevuste mõistes nagu sõeluuringud ja geeniuuringud, vaid ka laiema terviseteadlikkuse ja -hariduse ning tervisliku keskkonna vaates. 

Me oleme harjunud lootma meditsiinisüsteemile, arstidele ja ravimitele, et need meid häda korral terveks teeks. Aga vähesed on harjunud mõtlema, et meie tervis sõltub eelkõige meist endist, minu vaimne ja füüsiline heaolu on esmajoones minu enda vastutada ja alles seejärel saan vajaduse korral abi küsida ja ravi nõuda meditsiinisüsteemilt. Mida aeg edasi, seda kritilisemaks enda vastutus muutub, sest juba tänane arstiabi kättesaadavus on luksus, mida jääb põhimõtteliste muudatusteta järjest vähemaks. 

Viimaste uuringute järgi on 50% kõikidest surmadest otseselt seotud tervisekäitumisega ehk ebatervislikest eluviisidest (alkohol, tubakas, rohke suhkur, vähene liikumine) ja rasvumisest tulenevad südameveresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, mõned vähitüübid, diabeet. Ehk siis haigused, mille tekkepõhjused on suuresti kinni meie laisas ja üle tarbivas kaasaegses elustiilis. Ka rohkes alkoholitarbimises, kus oleme endiselt maailmas top kümnes.

Rahasse arvutatuna kaotame Eestis igal aastal 1,5 miljardit eurot elustiilihaigustele ja enneaegsetele surmadele. Lisaks otsestele ravikuludele põhjustavad elustiilihaigused märkimisväärseid tervishoiuga mitteseotud kulusid nagu suremusest ja haigestumusest tingitud tootlikkuse vähenemine ning mitteametliku hoolduse kulusid. Näiteks
2015. aastal hinnati elustiilihaigustest tingitud tootlikkuse vähenemist Euroopa Liidus 54 miljardile eurole. Samal ajal on nende haiguste kontroll ja ennetus väga suure tootlikkusega- Ameerika terviseorganisatsioon on välja arvutanud, et iga elustiilihaiguse ennetusse investeeritud dollar toob aastaks 2030 tagasi pea seitse dollarit. Eesti kohta on raske uuemaid arvutusi leida, kuid kuna elustiilihaiguste esinemine on samas suurusjärgus üle maailma, jääb mõte samaks.

Mis puudutab alkoholi, siis alkoholitarbimine kasvas 2021. aastal ühe täiskasvanud elaniku kohta 2,1% ja tarbimine on suurenenud juba 2019. aastast alates. 2022. aastal jõi eestlane keskmiselt 11,2 liitrit puhast alkoholi, see teeb 678 pudelit õlut aastas. Ligi 90 protsenti uuringule vastanutest ütles, et jõuavad lähimasse alkoholi müügikohta vähem kui 10 minutiga. Alates 2020. aastast on müügikohtade arv pidevalt kasvanud ning alkohol on saadaval ka e-kaubanduse ja kiirkullerite kaudu.  Henrik Kalmet kirjutas detsembris Eesti alkoholiprobleemi hästi lahti.

Kui üldine tervisekindlustus läheks praeguse kulutaseme juures maksma ligikaudu 79 miljonit eurot aastas, siis näiteks alkoholi tõttu kaotsiminevaid eluaastaid 20% vähendades kasvaks inimeste heaolu ja riigi tulud aastas kokku 10 korda enam.

Praegusega võrreldes tähendaks kõigest ühe protsendi võrra väiksem alkoholi tarvitamisest tingitud kaotatud eluaastate arv 28 miljoni eurost aastast võitu, suitsetamisega seoses oleks see 30 miljonit ja vaimse tervise häiretega 29 miljonit eurot aastas.

Jääb mulje, et me tahame hirmsasti kõigis näitajates Põhjamaade hulka kuuluda, aga kohe kui räägitakse alkoholipoliitika muutmisest otsustame mentaliteedilt kuuluda sinna, kus meie kohta öeldakse “post-Soviet”.

Terviseteadlikkuse tõstmises on peidus 1,5 miljardit eurot

Nii, nagu koolides õpetatakse järjest enam finantskirjaoskust, tuleks juba algkoolide õppekavadesse liita ka terviseõpetus, mis aitaks aru saada, millised on tervisliku eluviisi alustalad ja kuidas ise teha võimalikult palju, et oma vaimset ja füüsilist tervist hoida. Riik peab tervislikkust aktiivselt suunama mitte ainult läbi tervisliku keskkonna vaid arendades elanike “müksamist” radikaalselt parema tervisekäitumise poole. Baasprogrammis piisaks võrdlemisi vähesest ehk keskendumisest sellele 20% eluviisis ja valikutes, mis mõjutab 80% tervisest. Ehk püha kolmik: toitumine-liikumine-uni. 

Suurem terviseteadlikkus, tõhusam ennetustegevus ja varajane või vähesem ravivajadus tõlgenduvad eurodesse küllaltki otseselt. Raviga välditav suremus 100 000 inimese kohta on Eestis EL-i näitajast 50 surma võrra kõrgem. Kui Eesti näitaja paraneks EL-i näitajani, siis selle tulemusena võidaksime tänu ravi kvaliteedi paranemisele ligikaudu
24 000 lisaeluaastat ning saavutaksime otseselt heaolu kasvu ja rahalise võidu 1,5 miljardi euro ulatuses.

Tehnoloogia pole imeravim, aga ilma selleta patsient ei tervene

Eestil on olemas riiklik tehisintellekti tegevuskava ehk kratikava, kus kahjuks tervise valdkonnal puudub suurem fookus. Suurbritannia valitsus on oma Innovatsiooni ja Teaduse valdkonda eraldi sisse seadnud tehisintellekti töögrupi. Muuhulgas ütleb nende tehisintellekti strateegia, et Suurbritannia eesmärk on olla maailmas juhtival kohal tehisintellektiga seotud teadmistes, turvalisuses ja rakendamises. Samuti on UK valitsus investeerinud 250 miljonit naela, et kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu tervishoius.  

Kui palju on Eesti investeerinud? 

Teine näide Suurbritanniast: enne iga uue tehnoloogia kasutuselevõttu hinnatakse, kui suur on uue tehnoloogia finantskulu ühe selle tehnoloogia abil lisanduva eluaasta kohta. Seatud on lävend, mille uus tehnoloogia peab ületama, et riik selle kasutuselevõttu toetaks. Suurbritannias kasutatavat metoodikat on Eestis lihtne üle võtta ja rakendada.

Ehk siis tuleks uute tervisetehnoloogiate kasutuselevõttu, terviseandmete kasutust ja meditsiinisektori digitaliseerumist riigi poolt jõuliselt eest vedada ja toetada, võimaldades kiiret uute tehnoloogiate mõju hindamist, piloteerimist ja kasu ilmnemisel soodustingimustel üle kogu Eesti kasutusele võtmist. Eriti pidades silmas, et siit võrsuksid edukate pilootprojektide korral ka teistesse riikidesse skaleeritavad lahendused, millel oleks Eesti e-riigi kvaliteeditempli olemasolul kordades suurem võimalus maailmas läbi lüüa. Kui need ettevõtted hoiavad oma peakorterid Eestis, toimub ka maksulaekumine siia. Edulood tõstaksid ka Eesti magava e-riigi kuvandi uuele tasemele. 

Märkimisväärne ressurss on peidus meditsiinisektori väheses digitaliseerituses ja mahajäämuses teiste valdkondadega võrreldes. Esmatasandis kulub ligikaudu 40% arsti ja õe ajast administreeriva ja dokumenteeriva töö tegemiseks, mistõttu patsiendi ravile keskendumiseks jääb väga vähe aega. Endiselt antakse patsientidele kaasa paberipakk ravimi või diagnoosi infoga; protseduuride ajad märgitakse kollase vaktsineerimispassi laadsesse voldikusse. Automatiseerida ja digitaliseerida tuleks kiiremas korras kõik, mis puudutab administratiiv- ja dokumenteerivat tööd ning andmeanalüüsi ning vabastada seega rohkem ressurssi kliiniliseks tööks. Me alles kaalume kaugvastuvõttude teel perearstiteenuse osutamist, kuigi erasektoris on sellised lahendused juba ammu kasutusel ja tõhusus on tõestatud, sest kriitilist abi vajab ainult 15% patsientidest. Me raiskame ressursse ja närve, nii arstide kui patsientide omi.

Tõin välja ettepanekud, mis võiksid omada rahvatervisele ja seega ka majandusele kõige põhimõttelisemat mõju. Nimekirjast jäid välja veel muudatused seoses tervishoiu rahastusmudeliga, kange alkoholi kättesaadavuse vähendamine, esmatasandi arstiabi jõuline tugevdamine investeerides arstide ja õdede koolitusse (sh välismaal ja ka välistööjõu siia toomine) ning tööandjate järjest suurenev roll töötajate vaimse tervise toetamises ja tervisekäitumise parandamises. Me peame aru saama, et tänane meditsiinisűsteem ja soov iga tervisemurega iga kell arsti kätte saada on luksus, mis peagi otsa saab. Aga tundub, et meil puudub nii visioon kui ka plaan B.

Lõpetuseks veel üks huvitav ja murettekitav seos: kui me samamoodi jätkame, muutub inimeste tervisekäitumine ja ravi kättesaadavus veelgi ebavõrdsemaks, mis omakorda süvendab rahulolematust ja usaldamatust riigi suhtes. Usaldamatus riigi vastu on aga otsene julgeoleku risk. Küsimus muutub järsku veelgi kriitilisemaks kui kehvad rahvatervise trendid ja Tervisekassa eelarve puudujääk.